Sisuline kokkuvõte MEPÜ koostöö ja inspiratsioonipäevadest Gruusias
12.10 – 19.10.2019
Projektiga anti piirkonna 22 ettevõtjatele võimaluse tutvuda Gruusia:
- väikeettevõtlusega, selle arenguga tärkava turumajanduse tingimustes;
- pereettevõtlusega, selle traditsioonidega, võimaluse luua kontakte;
- tutvuda sealse ettevõtluskeskkonnaga ning uurida võimalusi eelkõige turunduse valdkonnas.
Fookuses kohalike ettevõtete külastamine.
Projekti teiseks oluliseks osaks oli MEPÜ liikmete vahelise koostöö suurendamine.
Eesmärk oli sõnastatud järgmiselt: Kohalikul tasandil on tekkinud koostöösuhted, mis viiksid olukorrani, kus tekiksid ühendused, mis suudaksid koondada ja esindada piirkonna tootjaid ühiselt.
Märjamaa piirkonna väikeettevõtjad on saanud kogemusi ja inspiratsiooni sellest, kuidas on Gruusias
traditsiooniline ettevõtlus suutnud koheneda kaasaja turusituatsiooniga. On saadud innustust oma ideede teostamiseks kohalikes oludes. - Osalejate vahetuid muljeid:
- Gruusias nägin seda, et vaatamata taasiseseisvumise üheaegsusele on nendel, võrreldes meiega, ikka
palju tegemata asju. Üldpilt on, et ollakse meist 15–20 aastat maas. Jah, neil oli ka vahepeal sõda, aga
vaatamata sellele on mahajäämus suur. - Saime ülevaate veini- ja bränditootmisest. Mahla ja konservitehas oli nagu meil vanasti kodus (ise
teed ainult väiksemalt), tore oli vaadata, et püüeldakse ka ikka euronõuete täitmise poole – oli
puhtus ja kord. - Saime teada, et maksud on väiksemad kui meil, aga näha oli ka, et riik on õhem kui meil. 60%
inimestest on töötud, aga näljas ei ole nagu keegi. - Investeerimine Gruusiasse – meil, väikeettevõtjatel, sinna asja ei ole.
- Nägime maad, tutvusime Gruusia inimeste iseloomuga ja mis peamine – tean, et me oleme tööd
teinud, vaeva näinud ja tulem on aastatega hea olnud. - Iga reis annab positiivse laengu, uusi tuttavaid ja uuenenud mõttelaadi igapäevaseks tegevuseks.
- Õppereis oli huvitav ja õpetlik.
- Nägime erinevat ettevõtlust: suure riskiga arendust (Tbilisi Golf), eksklusiivset tootmist
(brändivabrik), masstootmist (veinitehas, konservitehas), hingega väikeettevõtlust (kodune
veinikelder) ning ka isikupäratut, üks-ühele kopeerivat tegevust (maiuse müük, kus kõik letid
pakkusid täpselt ühesugust kaupa). Igaüks toimetas oma suutlikkuse piirides, kuid nende väheste
näidete puhul tundus, et suuri asju tehakse ikkagi välisinvestorite kaasabil. Igal juhul oli huvitav seda
kõike näha ja kogeda. - Gruusia on super kaunis, grusiinid külalislahked ja loodus maaliliselt ilus.
- Õppisin seda, et grusiinidega peab kaubeldes oleme väga ettevaatlik, sest nad ei pruugi oma
kokkulepetest kinni pidada. Samas on nad väga lahked, südamlikud ning sõbrad terveks eluks (nagu
nad ise ütlevad). - Öeldi mitmel korral – “headus võidab halva”, s.t. pigem asju ajada heaga, mitte riiuga/kurjaga.
- Gruusias ettevõtlust alustada on väga soodne ja teretulnud, riigi poolt on maksuvabastusedsoodustused algusaastatel.
- Väga meeldis, et toitlustusasutused kasutasid väga palju Gruusia oma jooke ja karastusjooke
(Boržom). Väga väärtustavad Gruusia oma sööke ja jooke – s.o väärtustatakse kohalike tootjate
toodangut ja kohalikku toorainet. Meie oleme sellega võrreldes alles teel oma toidu väärtustamisele. - Ääretu külalislahkus – külaliste heaks tehakse kõike (rikkalikud söögikorrad külalistele, grusiinid
tavapäraselt ise nii palju ei söö). Väärtustavad ja hindavad väga oma peret, sõpru, tööd, mis kajastus
ka nende öeldud toostides.