MEPÜ ettevõtmised

juuni, 2024

Itaalias nähtu andis inspiratsiooni ettevõtluse laiendamiseks

Reet Saar (Märjamaa Nädalaleht nr 37, 18.10.2023)

Toscana piirkond Itaalias on miljonite südameid võitnud oma maalilise looduse ja lõputute veiniaedadega. Kaunis loodus põimub iidsete objektidega. Siin on tuntud linnad Siena, Pisa, Firenze, mille ajaloost ja kultuuripärandi rikkusest said ülevaate ka Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse (MEPÜ) 30-liikmeline grupp, kes oli Itaalias 2.-9. oktoobril. Reisikava teine oluline osa oli piirkonna ettevõtete 
külastamine. MEPÜ õppe- ja inspiratsioonipäevi Itaalias toetati LEADER  programmist.

Siena lähedal 15. saj kastelli Castello di Olivetto on üks kauneimaid Toscanas. See pika ja väärika ajalooga kindlusloss on kuulunud kahele silmapaistvale aadliperekonnale ning pakkunud öömaja kolmele paavstile ja ka Itaalia kuningale Vittorio Emaluele III. Lossi veinikelder on kasutusel tänagi. Mõisas tegeldakse viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamisega ja pakutakse luksuslikku majutust ja korraldatakse eritellimisel õhtusööke jt pidulikke sündmusi. Kohapeal degusteeriti veinitootja tooteid.

Järgmisena külastati Imprunetat, kus läbi pika ajaloo kuni tänaseni on valmistatud ja valmistatakse terracotta
-keraamikat, plaate ja katusekive, s.h  Firenze kuulsa peakiriku Santa Maria del Fiore kupli jaoks.  Traditsioonilises 
terrakottatöökojas
Artenova Terrecotte oli eriliseks kogemuseks seista mehekõrguste savinõude kõrval, millel mahtuvuseks kirjas 800 liitrit.

Kristallivabrikus ColleVilca on juba sajandeid tegeletud kristallitootmisega ning praegu valmib just 
siin 95% Itaalia kristallist.

Üle Crete Senesi lummava kõrbemaastiku sõideti trühvlikasvatustallu Azienda Agricola Loghi, mis on väike pereäri, mida on ühelt põlvkonnalt teisele edasi antud. Tutvuti selle hinnalise ja põneva kultuuri kasvatamisega
ning degusteeriti trühvliga maitsestatud snäkke.
 Eriline kogemus oli käia  koos peremehe ja koeraga ka ise
metsa all valgeid trühvleid otsimas.

Teel Viareggiosse külastati oliivõli tootmist Frantoio Sanminiatese. Oliivõlivabrikus saadi põhjalik ülevaade õlitootmisest. Selle aasta saagi pressimine seisis veel ees. Degusteeriti eelmise aasta õlisid, mis saiale 
määritult said palju kiidusõnu. 

Seejärel suunduti kuulsasse Caseificio Busti  juustuvabrikusse, mis on perefirma. Tänapäeval on firma toodangut müüdud juba kõikjal maailmas. Juustufarmis tutvustati pecorino juustu tootmist, mida sai nii maitsta kui kaasa osta.

Nii nagu juust, kuulub Itaalia juurde lahutamatult ka pasta. Laris Pastificio Martellis nähti, kuidas valmistatakse
lühikest pastat. Peale pastatootmisega tutvumist kogeti loomulikult ka pasta maitseid –
La Bottega di Canfreo on traditsiooniline söögikoht linnas ja pakub kohaliku pastavabriku tooteid.

Veinitalu Soc.Agr. Fattoria del Teso tutvuti veinitootmisega alates viinapuude istandustest kuni veinikeldrini. Kohalik vein on eriline selle poolest, et 19. sajandi keskpaigas juurutasid piirkonna veinitootjad veinivalmistamise protsessi prantsuse meetodeid kasutades. Siin mekiti nelja veini koos nende juurde sobivate sinkide ja juustudega. 

Eelnev oli lühike kokkuvõte külastatud ettevõtetest. Oma reise ette valmistades ei otsi MEPÜ tingimata ettevõtteid, mis haakuvad oma liikmete tegevusaladega. „Olulisem oli tutvuda, kuidas väiketootjad seal oma äri ajavad ja kuidas kaupa turustavad. Nähtud ettevõtted teenivad põhitootmisele lisa turismigruppe vastu võttes, annavad oma tooteid degusteerida ja kõrval olevast poest saab neid kaasa osta. See oli meile kui inspiratsioonireis. MEPÜ raames meil omavahel koostöö toimib – siseringis ostame oma tooteid ja üksteiselt teenuseid. Vaja oleks välist jõudu, kes tooks sisse lisaraha. MEPÜ liikmed ei ole valmis praegu oma ettevõtetes tasulisi gruppe vastu võtma, täna on see meil veel täiesti kasutamata ja välja arendamata valdkond. Peaksime suutma oma ettevõtlust ka vaatajatele müüa.  Meie ühingu liikmete hulgas on mitu, kes saaksid selle idee ellu viia,“ rääkis reisil nähtu kokkuvõtteks MEPÜ juhatuse esimees Andres Jõessar.

Ta lisas, et Itaalias on turism ettevõtluse lisana kauem olnud. Meil tuleb sellist turismitoodet,  mida saaks
turustada, alles hakata looma, aga see annaks igapäevatööle juurde lisandväärtust. „Reisile minnes oli teada, et meile tutvustatakse ettevõtete koostööd, aga huvitav oli näha, et see on nii laialdane. Näiteks käisime pastavabrikus ja samas linnas oli söögikoht, kus turustati selle tootja käsitööpastat. Ka juustutootja oli sama keti osa. Või et oliiviõli müügipunktis oli saadaval ka piirkonna teiste tootjate õli,“ lisas Jõessar.

 MEPÜ eelmine ettevõtete külastustega pikitud reis oli Ahvenamaale. Kui Ahvenamaal räägiti palju euroliidu toetuste kasutamisest, siis Itaalias ei jäänud see kõlama. Ühenduse järgmise reisi plaan pole veel tehtud. Võibolla seatakse sihik hoopis 2025. aasta EXPOle Jaapanis. Seni on MEPÜ käinud EXPOl Milanos ja Dubais. 

ProjektistTööstusparkide mõju ja võimalused väikeettevõtjatele
8.9. juunil 2018 toimus Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse korraldamisel Raplamaa
Partnerluskogu strateegia 20142020 meetmest 2 toetatud projekti „Tööstusparkide mõju ja
võimalused piirkonna väikeettevõtjatele“ raames kogemuskoolitusõppereisi IdaVirumaale.

Eesmärgiks oli tutvustada Märjamaa piirkonna väikeettevõtjatele tööstuspargi mõjusid ettevõtlusele
ning olla valmis kasutama ära kõiki tööstuspargi eeldatavaid võimalusi. Projekt oli ajendatud Orgita
tööstuspargi rajamise kavatsustest.

Kogemuskoolitusõppereisi käigus tutvuti Jõhvi Äripargiga ning Narva Tööstuspargiga. Meie
vastuvõtjaks oli SA IdaVirumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik. Oma
ettekandes kõneles T. Kuusmik IVIA tegevuse eesmärkidest, tegevustest, tulemustest ja väljakutsetest.
IVIA näol on tegemist avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, sihtasutusega, mis oma olemuselt on
3 in 1, s.o sotsiaalne ettevõtlus IdaVirumaa tööhõive probleemide lahendamiseks,
promotsiooniagentuur IdaVirumaa turundamiseks ning arendusorganisatsioon kui arendusprojektide
käivitaja ja kinnisvara omanik.

T. Kuusmik rõhutas, et arendusprojektide juures on kõige olulisem unikaalsus, oma sihtgrupi leidmine
ning sellele vastav turundus. Eelkõige on IdaVirumaa tööstusparkide arendusprojektid suunatud kõrge
lisandväärtusega ettevõtluse toomiseks piirkonda, mille tulemusel suureneksid kohalike inimeste
sissetulekud ja saaks rakendust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, kes täna sõidab IdaVirumaalt tööle
Tallinnasse. Hinnanguliselt on neid kuni 3000 inimest. IVIA pakub ettevõtjatele ärimudelit, milles on
loodud kõik eeldused Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele vastava äritegevuse alustamiseks
piirkonnas. Alustavale ettevõttele leitakse sobiv maavaldus, osutatakse igakülgset abi suhtlemisel
kohaliku omavalitsusega, vajadusel nõustatakse ehitusettevõtete leidmisel, hiljem ka tööjõu
värbamise, logistika, turunduse jt. probleemide lahendamisel. Sihtasutuse töö tulemuslikkuse
mõõdikuks on loodud uute töökohtade ja piirkonda toodud investeeringute hulk. Väga oluline on ka
kommunikatsioon avalikkusega.

Küsimusele, kas tööstuspargid meelitavad olemasolevatest väikeettevõtetest töötajaid ära, oli vastus,
et pigem konkureerivad IdaVirumaa ettevõtjad tööjõu pärast Tallinna ja Soomega, kus palgatase on
kõrgem. Lisaks saime teada, et IdaVirumaa tööstuspargi eesmärk on tuua piirkonda olemuslikult
pigem spetsiifilisemate tegevusaladega firmasid, mille läbi leiaksid rakendust eelkõige kõrgharidusega
töötajad, kuid laiemas tähenduses looks see uusi töökohti ja võimalusi kõigile töötajatele ja
ettevõtjatele. Sellel oleks positiivne mõju kogu piirkonna arengule.

Lisaks tööstusparkidele tutvuti, kuidas on võimalik endine tööstuspiirkond enda heaks n ö tööle panna
teeninduse ja turismi vallas. Õppereisi teisel päeval toimus Kohtla kaevandusmuuseumis seminar
„Tööstusalast turismiobjektiks“ koos Aidu karjääri külastusega, mis on üks omanäolisemaid
tehismaastikke Eestis ja mida kasutatakse üha enam turismiatraktsioonina.

Projekti teine osa, kriisisituatsioonides ellujäämise koolitus, toimus 26. juulil. Koolituse eesmärgiks oli
õppida tunnetama oma käitumist pinge või kriisiolukorras ehk mis meiega juhtub, kui peame
toimetama tingimustes, kus meid piirab näiteks kas aeg või limiteeritud kommunikatsioonivõimalused
või kus peame toime tulema ootamatu kriitilise sündmusega.

Toimus seikluslik koolitus keerulisse olukorda pandud väikeettevõtja leidlikkuse arendamiseks,
enesehinnangu tõstmiseks, erinevate lahendusvariantide seast sobivate leidmiseks, otsustuskindluse
kasvatamiseks. Koolituse viis läbi Tiimitöö koostöös Psience OÜga viidi läbi praktiline
meeskonnatöö mäng „No Easy Day“, millele järgnes mängu analüüs koos kriisikäitumise koolitusega,
teoreetiline vaade toimunud meeskonnatööle ja selle sidumine kriisikäitumisega. Räägiti, kuidas on aju
tasandil meie mõtted, tunded ja käitumine reguleeritud. Seda selleks, et mõista paremini, miks
käitume pingelises olukorras (nt võistluslikus olukorras või kriisisituatsioonis) nii nagu käitume.
Analüüsiti kriisikäitumise dünaamikat ning olulisemaid eduka kriisikäitumise alustalasid.