Ettevõtlusalane kogemusreis Ahvenamaale
MEPÜ korraldas augustikuu algul oma liikmetele ettevõtlusalase reisi Ahvenamaale. Reisi kava aitas kokku
panna reisibüroo TENSI- REISID AS koos giidi Kristiga. Mida nägime, mida kogesime, mida teada saime?
Ahvenamaa on täielikult rootsikeelne, Soome koosseisu kuuluv piirkond, mille kultuuri on aastasadade
jooksul mõjutanud nii Soome, Venemaa kui ka Rootsi. 6500 saarel, millest elatakse umbes kuuekümnel,
elab kokku 27 500 ahvenamaalast. Nii nagu igal pool mujal kipuvad inimesed keskustesse kolima, on ka
seal probleem, et asustatud saarte arv väheneb ja inimesed kolivad peasaarele või siis hoopis mandrile.
See mõjutab ka ettevõtluse arengut. Ahvenamaal on paljud saared-laiud tühjad, sest kohaliku
kodakondsuseta ei saa maad omada, nii ei saa ka rikkad soomlased, rootslased ega sakslased saarekestele
suvilaid ehitada. Ahvenamaa ongi nagu riik riigis – neil on oma parlament, valitsus ja kodakondsuski.
Helsingist alustasime sõitu mugavas bussis Turu linne poole. Kustavist viis meid väike laevuke Turu
saarestikust Brändöle. Esimesena külastame Brändö kalatööstust, kus ootas meid ees saarlane Hain. Hain
tutvustas meile ettevõtet. Brändö Lax on Ahvenamaa saarestikus kala kasvatanud alates 1984. aastast,
nad viivad värske vikerforelli, siia ja kalamarja kala hulgimüüjatele ja kalatöötlejatele kätte juba samal
päeval. Ahvenamaa Brändös on kalakasvatuseks ideaalsed tingimused – puhas vesi ja sobiv piirkond, kus
veeringlus on suvel piisavalt tugev ja jahe. Kala nad tarbijatele ei müü, seda on võimalik saada kaupluste
kalalettidest või restoranidest valmis roana. Kuna saartel (ja rannikuvetes) asuv maa on eraomandis, saab
kala püüda ainult selleks ettenähtud piirkondades. Need territooriumid koosnevad sageli paljudest
väikestest eravaldustest, mille omanikud on ühinenud kalandustaludeks. Neid on kokku umbes
viiskümmend. Kalastamiseks on tingimata vaja osta kalapüügiluba või litsents piirkonnale, kus
kavatsetakse kala püüda. Esimese päev lõppes ööbimisega hotellis Gullivan, kus on oma rand, saun,
katusealane grillimiseks. Õhtu veetsimegi koos grillides.
Teine päev algab varakult, sest sõitsime praamiga Ahvenamaa peasaarele Vardole. Teel möödusime
Bomarsundi kindluse varemetest. Järgmiseks külastusobjektiks oli Mattase piimatalu, mis on väiketalu.
Neil on oma meierei, kus toodetakse mahepiimast valmistatud tooteid nagu erinevaid sorte juustu,
jogurtit, jäätist. Loomade arv ei ole suur, tavaliselt 5 lüpsilehma ringis, kuid koos vasikate ja
noorloomadega on farmis ligi 20 veist. Nii lüpsilehmad kui ka noorloomad käivad õues aasta ringi. Oma
talupoes müüakse talu toodangut ja suviti on avatud ka talukohvik. Lahke pererahvas võimaldas
degusteerida juuste ja osta ka kaasa. Jäätised olid väga erineva maitsega.
Jan Karlsgardeni vabaõhumuuseumis saime näha, kuidas saarerahvas vanal ajal elas. Lõunatasime tuntud
telekoka Michael Björklund restoranis. Ekeröl külastasime Vene tsaaririigi ajal ehitatud posti- ja tollimaja,
tutvusime kohaliku kunstkäsitöö ja disainiga.
Järgmiseks ettevõtteks oli Mickeli lihaveisetalu, kus perenaine rääkis talus ja sellest, kuidas mõjutas
nende tegevust COVID. Maitsesime Ahvenamaa pannkooki ja talutoodangut. Talu hoovis sai näha
renoveeritud vana elumaja, mille kambrite seinu katavad käsitsi maalitud tapeedid. Elamusrikas oli
vihmane paadisõit Kobba Klintarile, mis oli aastakümneid Mariehammi laevaliikluse lootsijaama
sõlmpunktiks.
Kolmas päev algas meremuuseumi ja purjelaeva Pommern külastamisega. Huvilistel oli võimalus tutvuda
ka Mariehamni kultuuriajaloo- ja kunstimuuseumiga. Teel Longnäsi sadamasse külastasime Amalia
limonaadivabrikut. Amalia Limonaadivabrik on Ahvenamaa ainus ja üks väheseid tõeliselt ehtsaid
limonaadivabrikuid, mis toodavad limonaadi traditsioonilisel käsitööna kvaliteetsetest looduslikest
koostisosadest. Ettevõte asutati 2014. aastal. Limonaad on valmistatud kohalikest ja Ahvenamaa
marjadest ja puuviljadest ilma kunstlike värvi- ja maitselisanditeta. Talupoes oli müügil kõik tooted ja ka
Mercedes Chocolaterie tooted. Õhtuks jõudsime praamiga Kökari saarele ja ööbisime Klobbarsi
võõrastemajas. Giidi Kristi eestvedamisele tegime veel õhtul ca 3 km matka.
Neljas päev algas kohtumisega kohaliku ettevõtja Olle Dahliga (Klosterprodukter fron Kökar), kes on
olnud mitme Kökari saare ettevõtmiste algataja. Ettevõte Klosterprodukter alustas sinepi tootmist 2021.
aasta kevadel. 2020. aasta pühendati tootearendusele, disainile, uurimistööle, õppekäikudele ja
sinepitootmise kursustele. Nende tooted valmivad käsitööna väikestes seeriates. Sinepi valmistame algab
nullist, toimub kollaste ja pruunide erineva jämedusega sinepiseemnete jahvatamine. Tooted erinevad
koostise magususe, happesuse, kuumuse ja kareduse poolest. Tulevikuplaanina näevad nad 2023. aastal
osalemist USA-s Wisconsinis toimuval Mustardi MMil. Soovijatel oli võimalus tooteid degusteerida ja
kaasa osta. Toodete nimistus oli grillsinep, jõulusinep, kloostri sinep, õunaketšup, juubelisinep
(Ahvenamaa 100 aastat omavalitsust) jms. Seejärel põikasime läbi Kökari Püha Anna kirikusse ning
frantsisklaste kabelisse. Üllatuskohtumine oli Janne Kütimaaga, kes on raamatu „ Minu Ahvenamaa –
Tuhande saare rahu“ autor. Keskpäeval alustasime koduteed.
Saareriigi tähtsaimad majandusharud on merendus, kaubandus, pangandus, toiduainetööstus ja
põllumajandus.
Covid-19 avaldas mõju ka Ahvenamaa ettevõtlusele – turismi- ja toitlustussektorile, samuti
praamiliiklusele, sest vähenes külastatavus eriti välisturistide osas, tööjõu mured jne. Tuli ette ka
juhtumeid, kus ettevõte pidi oma tegevuse sootuks lõpetama. Vesteldes ettevõtjatega mainisid nad, et
kriisiajal tuli leida aega uuendusteks, viia sisse muudatusi, mida varasemalt ei jõutud teha. Praegu on
ettevõtjad positiivselt häälestatud. Eriti populaarseks on muutunud mandri-soomlaste külastused
Ahvenamaale, kuhu tullakse nii jalgrattaga kui ka autoga.
Reis sai teoks tänu Leader-programmi projektile „Ettevõtjate toimetulek Covid-19st tulenevate
tagajärgedega – Ahvenamaa ettevõtjate kogemused“.
Oli tore ettevõtlusalane õppereis. Jõudu ja jaksu ettevõtlusalal.
Maie Üürike
reisil osaleja
Menu